Hoolimata hiljutistest edusammudest epilepsiavastaste ravimite (AED) väljatöötamisel, on paljudel epilepsiaga täiskasvanutel jätkuv alt probleeme epilepsiahoogude kontrolli all hoidmisega. Ameerika epilepsiaühingu 68. aastakoosolekul avalikustatava 3. faasi kliinilise uuringu uued leiud viitavad sellele, et haugil võib olla täiendav ravivõimalus.
Teadlased Kesk-Atlandi epilepsia- ja unekeskusest ja teistest osalevatest meditsiinikeskustest viisid Ameerika Ühendriikides ja Euroopas läbi randomiseeritud topeltpimeda platseebokontrolliga uuringu ravimi analoogi brivaratsetaami efektiivsuse ja ohutuse kohta. tavaliselt kasutatavast AED-levetiratsetaamist halvasti kontrollitud osaliste krambihoogudega täiskasvanutel.
"Seda viimast 3. faasi brivaratsetaami uuringu esmaste tulemuste esimest esitlust oodatakse epilepsia kogukonnas väga. Selle uuringu kaks peamist tulemust, milles hinnati brivaratsetaami täiendavat kasutamist osaliste krambihoogude ravis epilepsiaga täiskasvanutel olid statistiliselt olulised ja kliiniliselt olulised,“ütles dr Pavel Klein, Kesk-Atlandi epilepsia- ja unekeskuse direktor.
Autorid hindasid fikseeritud annuseid 100 mg päevas või 200 mg päevas brivaratsetaami täiendava ravina 764 täiskasvanul, kes võtsid samaaegselt ühte või kahte AED-d. Rohkem kui 80% patsientidest ei olnud vähem alt kaks eelmist epilepsiaravimit andnud tulemust ja ligikaudu 47% teatas, et 5 või enam AED-d ei andnud tulemusi.
Pärast osalemist 8-nädalases algperioodis, millele järgnes 12-nädalane ravi brivaratsetaamiga, muutusid patsiendid sobivaks pikaajalisele jälgimisele, et jälgida ravimi efektiivsust ja ohutust. Krampide päevikutest saadud andmed näitavad kliiniliselt olulist osaliste hoogude esinemissageduse vähenemist 28-päevase perioodi jooksul patsientidel, kes võtsid brivaratsetaami kumbagi annust, võrreldes platseeboga.
100 mg brivaratsetaami võtnud patsientidel vähenes 28-päevase perioodi jooksul krampide sagedus 22,8%, mis on sarnane 200 mg brivaratsetaami võtnud patsientidel täheldatud 23,2% langusega. Autorid teatavad, et leiud jäid samaks, sõltumata eelnevast kokkupuutest levetiratsetaamiga.
Täielik vabanemine kõikidest krampide tüüpidest saavutati 23 patsiendil, keda raviti brivaratsetaamiga, sealhulgas 13 (5,4%) võtsid 100 mg ja 10 (4%) võtsid 200 mg. Kaks patsienti saavutasid selle staatuse platseeborühmas.
Üldiselt oli ravi hästi talutav, teatavad autorid. Kõrv altoimed – kõige sagedamini pearinglus, väsimus, peavalu ja unisus – tekkisid 7–19%-l 100 mg brivaratsetaami ja 8–16%-l 200 mg brivaratsetaami kasutanud patsientidest, platseeborühmas aga 3–8%-l patsientidest.
Autorite sõnul näitab uuring, et brivaratsetaami ööpäevased annused 100 mg ja 200 mg on üldiselt hästi talutavad ja võivad aidata vähendada epilepsiahoogude sagedust, kui seda manustatakse täiendava ravina osaliste krambihoogudega täiskasvanud epilepsiahaigetele.
