Rootsi KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis välja töötatud uus tehnika näitab lubadust südame-veresoonkonna haiguste varajaseks diagnoosimiseks ja raviks.
Arterite kõvenemine ehk ateroskleroos on tavaline haigus, mis tekib siis, kui rasv, kolesterool ja muud ained kogunevad arterite seintesse ja moodustavad kõvasid struktuure, mida nimetatakse naastudeks. Seisund võib põhjustada südameinfarkti ja insulti.
Ateroskleroosi diagnoosimiseks kasutavad arstid tänapäeval ultraheli halltoonides kujutisi, et hinnata visuaalselt veresoonte funktsiooni ja väga suurte arterite liikumist. Mida väiksem on liikuvus, seda arenenum on ateroskleroosi juhtum.
Aga see on kaudne mõõtmine. Paremaid diagnoose saab panna siis, kui saab analüüsida veresoonte jäikust, selgitab Elira Maksuti, KTH meditsiinilise pilditehnoloogia osakonna teadur.
"Hea diagnoosi saamiseks vajate arsti, kes on ekspert ja kellel on suured kogemused," ütleb ta.
Aga nihkelaine elastograafia ja ultraheli tehnoloogiaid kombineerides on Maksuti ja teadlane Erik Widmanh välja töötanud odava ja mitteinvasiivse meetodi mitte ainult veresoonte jäikuse kontrollimiseks, vaid ka esineva naastude tüübi analüüsimiseks. arteris.
Maksit ütleb, et nende meetod ei paku mitte ainult potentsiaalselt tõhusamat viisi ateroskleroosi diagnoosimiseks, vaid ka ultrahelitehnoloogia, millele see tugineb, on odavam ja ohutum kui muud pildistamise alternatiivid, nagu magnetresonantstomograafia (MRI) või kompuutertomograafia (CT).
Seda tehnikat testiti tehisveresoonte ehk fantoomveresoonte peal, mis võimaldas teadlastel katsetada mitte ainult veresoonte jäikust, vaid ka survet ja voolu.
Maksuti ütleb, et nende fantoomide testide õnnestumisel on järgmiseks sammuks tehnika testimine sigade veresoontega. "Need testid tunduvad ka väga paljulubavad," ütleb ta.
"Meie ees näeme kahte peamist tulevast rakendust," ütleb ta. "Esimene eesmärk on kindlaks teha, millal patsiendi veresooned muutuvad jäigaks, st millal algab ateroskleroosi protsess.
"Teine rakendus on veresoones esineva lupjumise või naastu tüübi diagnoosimiseks." Mitte kõik naastud pole ühesugused: see ulatub kõvast pehmeni. Kui naast on pehme ja sellel on õhuke kõva kest, eraldub see tõenäoliselt veresoone seest lahti.
Seda on raske eristada. Kuid teave on arteri kirurgilise avamise üle otsustamisel kriitiline. "Täna on see pigem oletamise küsimus. Arst ei saa ju teada," ütleb ta. Ja et asja keerulisemaks muuta, võivad sellised toimingud tekitada ka insulte.
