Infoajastu lapsed on üle ujutatud kirjutatud sõnadega, mis voogesitavad nutitelefonide, tahvelarvutite ja sülearvutite ekraanidel. Tel Avivi ülikooli uus uuring ütleb, et koolieelikuid tuleks julgustada kirjutama juba noores eas – isegi enne, kui nad astuvad esimest korda klassiruumi.
Ajakirjas Early Childhood Research Quarterly avaldatud uus uuring selgitab, miks varajane kirjutamine, mis eelneb ametlikule haridusele, mängib olulist rolli lapse kirjaoskuse taseme, sõnavara ja peenmotoorika parandamisel. Uuringus, mille viis läbi prof Dorit Aram TAU Jaime ja Joan Constantineri hariduskoolist koostöös prof Samantha W. Bindmani Illinoisi ülikoolist Urbana-Champaignis ja teiste kolleegidega USA-st, hinnati varajase vanemate vahenduse eeliseid. laste inglise keele kirjaoskust ja keelt ning soovitatud kasulikke tehnikaid selleks.
"USA vanemad on kinnisideeks oma lastele ABC-de õpetamisest," ütles prof Aram. "Tõenäoliselt sellepärast, et inglise keel on läbipaistmatu keel. Erinev alt "läbipaistvast" hispaania või itaalia keelest ei kõla sõnad nii, nagu need on kirjutatud. Vanemad kasutavad varajase kirjaoskuse õpetamisel peamise ressursina tähti, kuid see, mida nad peaksid tegema, on " oma laste kirjutist tellingutega toetama, aidates nende lastel seostada helisid lehel olevate tähtedega, kuigi tähed ei ole läbipaistvad."
Grafofoneetiline vahendamine
Prof. Aram on viimased 15 aastat uurinud täiskasvanutele mõeldud väikelaste kirjutamise tuge. Selle toe põhikomponent on see, mida ta nimetab "grafofoneemiliseks vahendamiseks". Selle meetodi abil osaleb hooldaja aktiivselt selles, et aidata lapsel sõna segmentideks jagada, et ühendada helid vastavate tähtedega. Näiteks vanemad, kes kasutavad kõrgetasemelist grafofoneemilist vahendamist, aitavad oma lapsi, paludes neil sõna paberile pannes "häälestada". See on vastuolus traditsioonilise mudeliga, mille kohaselt öeldakse lastele täpselt, milliseid tähti nad lehele printida, ja kirjutades need välja nende jaoks, kui nad lähevad.
"Varajane kirjutamine on oluline, kuid väheuuritud oskuste kogum, " ütles prof Aram. "Täiskasvanud suhtuvad kirjutamisse kooliga seostatuna kui "piinamisse". Minu kogemused selles valdkonnas näitavad, et asi on hoopis vastupidi – lapsed on kirjakeelest väga huvitatud. Kirjutamine, erinev alt lugemisest, on tõeline tegevus. Lapsed vaatavad, kuidas vanemad kirjutavad ja trükkivad ning tahavad neid jäljendada. Minu eesmärk on aidata täiskasvanutel aidata oma lastel kirjutamismaailma siseneda, näidates neile kõike toredat, mida nad saavad kirjutamise kaudu suhelda, olgu selleks "emme, ma armastan sind" või isegi lihts alt "ma tahan šokolaadi".'"
Tellingu ehitamine
Uuringu käigus täheldati 135 eelkooliealist last (72 tüdrukut ja 63 poissi) ja nende vanemaid (peamiselt emasid) etniliselt mitmekesises keskmise sissetulekuga USA kogukonnas, kes kirjutasid sünnipäevapeoks poolstruktureeritud kutset. Uurijad analüüsisid vanemliku toetuse astet ja hindasid laste fonoloogilist teadlikkust, tähestikuteadmisi, sõnade dekodeerimist, sõnavara ja peenmotoorikat. Üldine grafofoneemiline tugi oli kõige positiivsem alt seotud laste dekodeerimise ja peenmotoorikaga.
Prof. Aram ja tema kolleegid leidsid, et varajaste kirjaoskuste arendamisel oli kõige kasulikum "tellingud" ehk vanemate toetus. "Asi on julgustada lapsi kirjutama, kuid pidage meeles, et kirjutamisel on õige ja vale," ütles prof Aram. "Oleme avastanud, et tellingute tegemine on eriti kasulik tegevus, sest vanem juhendab last. Ja kui see vanem juhendab last ja nõuab ka täpsust tundlikult ja läbimõeldult - st.e. 'mida sa tahtsid siia kirjutada? Las ma aitan teid" – see arendab kindlasti lapse kirjanduslikke oskusi."
Prof. Aram uurib praegu sekkumisi madala sotsiaal-majandusliku taustaga laste varajase kirjutamise edendamiseks, digitaalmaailma jaoks mõeldud vanemate kirjutamise vahendamist ja erinevaid koolkondi vanemliku kirjutamise vahendamise kohta.
