Alates 2009. aasta augustist on kõik Ühendkuningriigi arstid praktikandid olnud piiratud 48-tunnise nädalaga, kuid mõned väidavad, et see on avaldanud negatiivset mõju meditsiinikoolituse kvantiteedile ja kvaliteedile. Kas on tõendeid nende hirmude kinnitamiseks?
Arstid arutavad seda teemat sel nädalal BMJ-s.
Andrew Hartle ja Sarah Gibb Suurbritannia ja Iirimaa anestesioloogide ühingust ei leia ühtegi tõendit selle kohta, et Euroopa tööajadirektiivi rakendamine oleks viinud koolituse kvaliteedi languseni.
Nad juhivad tähelepanu sellele, et mitmed ülevaated tööaja piiramise mõju kohta on jõudnud järeldusele, et kvaliteetset koolitust on võimalik läbi viia 48-tunnise töönädala jooksul ning kõikide klasside ja erialade praktikandid on koolitusega üha enam rahul. BMA ei leidnud ka tõendeid selle kohta, et pärast tööaja eeskirjade rakendamist on eriarstide registri palgaastmele jõudnud vähem arste.
Nende sõnul on murettekitav see, et valitsus nõustub soovitusega soodustada tööajapiirangutest vabatahtliku loobumise laialdasemat kasutamist. See võimaldaks (või isegi nõuaks) praktikantidel töötada rohkem kui keskmine 48 tundi (kuid mitte rohkem kui 56 tundi).
"Loobumise soovitamine lahendusena ohustab patsientide turvalisust väsinud arstide ees ja lämmatab katsed teenuseid ja koolitust ümber seadistada," väidavad nad. "Palju parem on teha vähem protseduure hästi, järelevalve all, kui lasta hakkama saada rohkemaga ilma."
Nad juhivad tähelepanu sellele, et konsultandi pakutavat abi peetakse mitmel põhjusel hädavajalikuks. "Seda tehes jätkame arstide koolitamist, kes pakuvad suurepärast patsiendihooldust 48-tunnise nädala piires," järeldavad nad.
Kuid Andrew Goddard Londoni Kuninglikust Arstide Kolledžist väidab, et kõiki arste ei saa koolitada 48-tunnise töönädala jooksul.
"Võib juhtuda, et praeguse süsteemi raames saame koolitada mitut tüüpi arste, kuid haiglameditsiini puhul see nii ei ole," ütleb ta.
Ta osutab tõenditele, mille Royal College of Physicians on viimase kümnendi jooksul kogunud ja mis seda toetavad. Näiteks on enam kui 50% konsultantidest ja praktikantidest selged, et 48-tunnine töönädal on vähendanud koolituse kvaliteeti, samas kui 44% arstide põhikoolituse läbinud arstidest teatavad, et nad ei ole piisav alt koolitatud, et saada kõrgema eriala praktikandiks.
Arstlike registripidajate olukord on parem ja viimase viie aastaga paranenud, kirjutab Goddard. 18% aga kirjeldasid end kui "piisav alt" koolitatud ja 30% kui "üsna hästi" koolitatud – mitte just helisev kinnitus.
Paljud tõendid näitavad, et teenindussurve mõjutab praegu praktikantide võimet osaleda ametlikul koolitusel, saada tagasisidet (kliinilise koolituse ülioluline ja alavõitletud osa) ja tunda end meeskonna osana, ütleb Goddard. Lisaks ei ole kavas suurendada kohapealsete arstide arvu, et vabastada rohkem aega koolituseks.
"Tundub ebatõenäoline, et töönädal tõuseb 48 tunnilt või et teenindussurve väheneb. Arvestades tõendeid, vajavad haiglaarstid palju veenmist, et lühem koolitusaeg annab paremaid arste," järeldab ta.
Ajakirja BMJ Careers täna avaldatud lingitud artiklis öeldakse, et Norra arstidel on lühem tööaeg kui paljudel nende kolleegidel Euroopas – ja küsib, kas Ühendkuningriik võiks seda eeskuju järgida?
Johan Torgersen, kes juhib Norra nooremarstide assotsiatsiooni, ütleb, et üldine arvamus on, et tehniliste erialade arstid "töötavad rohkem kui teised, sageli ajendiks vajadus oma tehnilisi oskusi arendada."Ta usub, et riiklike kokkulepete sõlmimine pikendatud tööaja osas "muutuks tööaja läbipaistvamaks, lihtsamini kontrollitavaks ja paremini planeeritavaks."
