Adelaide'i ülikooli teadlaste sõnul võivad maailmas levinuima südamerütmihäire all kannatavate patsientide pikaajalised tulemused oluliselt paraneda, kui nende südame riskifaktoreid agressiivselt juhtida.
Kodade virvendusarütmia (AF) põhjustab üha enam dementsust, insuldi ja surma ning mõjutab oluliselt tervishoiukulusid. Arvatakse, et AF-patsientide ebanormaalse südamepekslemise eest vastutavad elektrilised "lühised" on üks praegu kasutatav ravi probleemset piirkonda ümbritseva koe põletamine protsessis, mida nimetatakse "kateetri ablatsiooniks"."
Adelaide'i ülikooli südamerütmihäirete keskuses läbi viidud uuringus jälgiti enam kui 149 AF-i patsienti, kellele oli tehtud kateetri ablatsioon. Neist 61 olid läbinud ka intensiivse riskitegurite maandamise programmi.
Programm hõlmas lisaks patsientide tavapärastele eriarsti vastuvõttudele iga kolme kuu järel käimist kontrollvastuvõtul spetsiaalses riskitegurite juhtimise kliinikus. Programmis käsitletud riskitegurite hulka kuulusid kaal, vererõhk, veresuhkru tase ja kolesterool, samuti uneaegsed hingamisprobleemid ning suitsetamine ja alkohol.
Ajakirja Journal of the American College of Cardiology selle kuu numbris avaldatud tulemused näitavad lõplikult, et patsientidel, kes said hakkama oma elustiili teguritega, oli viis korda suurem tõenäosus pikaajalise elulemuse tekkeks ilma täiendava südame rütmihäireta.
"Pärast viieaastast perioodi oli riskijuhtimisprogrammi läbinud patsientide arütmiavaba elulemus 87%, kontrollrühmas vähem kui 18%, " ütleb uuringu juhtiv autor dr Rajeev. Pathak, Adelaide'i ülikooli, Adelaide'i kuningliku haigla ja Lõuna-Austraalia tervise- ja meditsiiniuuringute instituudi (SAHMRI) kardioloog ja elektrofüsioloogia teadur.
"See on väga oluline leid, sest see näitab tohutut lõhet selle vahel, mis juhtub siis, kui patsiendid suudavad oma tervisega seotud riske juhtida, ja nende vahel, kes loodavad ainult meditsiinilisele sekkumisele," ütleb ta.
"See tõstab esile erinevuse lihts alt terviseprobleemidele reageerimise ja elustiili muutmise ning nende aluseks olevate riskide vastu midagi ette võtmise vahel.
"Meie tulemused aitavad tugevdada olulist rahvatervise sõnumit elustiili kohta ja näitavad, mida sihipärane juhtimisprogramm võib saavutada," ütleb dr Pathak.
"See uuring peaks olema äratuskell arstidele, et nad alustaksid haigusseisundite vähendamiseks ennetusprogramme, mitte keskenduksid ainult nende ravile, ja hea uudis on see, et alustada pole kunagi liiga hilja."
