Südamehaigusega patsiendid, kellele tehakse operatsioonide ajal vereülekannet, saavad sama hästi hakkama ka väiksema verekogusega ja neil puudub suurem risk surra muudesse haigustesse kui patsientidel, kes said rohkem verd, selgus uuest Rutgersi uuringust.
Ajakirjas Lancet avaldatud uurimustöö mõõdab üldist suremust ja suremust südame-veresoonkonna haigustesse, vähki ja rasketesse infektsioonidesse ning pakub uut kinnitust hiljutisele suundumusele väiksemate vereülekannete suunas.
Uuringu jaoks, mida juhtis Rutgers Robert Wood Johnsoni meditsiinikooli sisehaiguste osakonna juhataja Jeffrey Carson, jälgisid teadlased 2016 patsienti koguni neli aastat. Pooled said suuremas koguses verd; pooled said vereülekandeid, mis olid koguni kahe kolmandiku võrra väiksemad.
Carson ja tema meeskond ei leidnud mingeid tõendeid suurenenud suremuse kohta südame-veresoonkonna haigustesse, vähki või rasketesse infektsioonidesse pärast operatsiooni antud verekoguse tõttu. See uuring toetab Carsoni 2011. aasta uuringut, mis avaldati ajakirjas New England Journal of Medicine, mis näitas, et lühikese aja jooksul – 60 päeva jooksul – on vähem vereülekandeid, ja mis oli üks liikumapanevaid jõude, mis muutsid riikliku vereülekande tava.
"Viimase kolme kuni viie aasta jooksul on patsientidele tehtud vereülekannetes vere hulk pidev alt vähenenud," ütleb Carson. "Ma arvan, et see on väga rahustav, et oleme leidnud, et vähem vere kasutamine on okei mitte ainult lühiajalisest, vaid ka pikaajalisest perspektiivist."
Haiguste tõrje ja ennetamise keskuste andmetel saavad Ameerika Ühendriikides igal aastal vereülekandeid hinnanguliselt 5 miljonit inimest. Nende hulka kuuluvad kirurgia patsiendid; õnnetus-, põletus- ja traumaohvrid; emad ja imikud sünnituse ajal ja pärast sünnitust; ja teised, kelle verepildid on piisav alt madalad, et ohustada nende tervist.
Carson ütleb, et operatsioone ja muid protseduure teostavad arstid hindavad, kas verd on vaja, selle põhjal, kui palju nad on näinud, kui palju patsient on kaotanud, ja jälgides tähelepanelikult elulisi näitajaid, nagu vererõhk. Kui arstid hindavad üle ja annavad liiga palju verd, võib patsiendi vereringesüsteem olla ülekoormatud ja hingamine võib olla häiritud.
Suureneda võib ka nakatumise oht. "Vereülekandega kaasnevad kindlad riskid, " ütleb Carson. "Klassikalised on hepatiit ja HIV. Need on sama haruldased kui välgutabamus, kuid isegi nii – miks anda kellelegi rohkem verd, kui te ei suuda näidata, et see neile kasulik on?"
Carson – kes juhtis 2012. aastal Ameerika Verepankade Assotsiatsiooni ametlikke suuniste komiteed – ütleb, et reegel, mida ta järgib, on see, et vähem vereülekandeid on parem kui rohkem, kui ranged uuringud ei näita täiendavat terviseriski. Vähem vereülekannet toovad tema sõnul kasu ka ühiskonnale, kuna see säilitab verevarustuse ja hoiab ära verepuuduse.
Meditsiinieksperdid olid mures, et suurem kogus ülekantud verd võib pärssida immuunfunktsiooni – mis võib lõppeda surmaga infektsiooni või vähi tõttu – või kas väiksemad vereülekanded võivad halvendada patsiendi kroonilist südamehaigust, jättes südame hapnikust ja muudest toitainetest ilma. et see võis rohkem verd pumbates imenduda. Kuid mõlemal juhul ei leidnud Carson erinevust pikaajalistes surmajuhtumites, sõltumata vereülekannete arvust.
Ikkagi on terviseseisundeid, nagu südameinfarkt, mis vajavad edasist uurimist, ütleb ta. Esialgsed tõendid näitavad, et need patsiendid vajavad rohkem verd, mitte vähem. "Me vajame täiendavaid uuringuid; selle küsimuse lahendamiseks vajame suurt katset," ütleb Carson.
