Helsingi ülikoolis ja Helsingi ülikooli keskhaiglas läbi viidud uuringu kohaselt on Parkinsoni tõvega patsientide soolestikus erinev mikrobioota kui tervetel kolleegidel. Teadlased püüavad nüüd kindlaks teha, milline on seos soolestiku mikroobide ja Parkinsoni tõve vahel.
"Meie kõige olulisem tähelepanek oli see, et Parkinsoni tõvega patsientidel on palju vähem baktereid perekonnast Prevotellaceae; erinev alt kontrollrühmast ei olnud praktiliselt kellelgi patsiendirühmas sellest perekonnast pärit baktereid, " ütleb DMSc Filip. Scheperjans, Helsingi Ülikooli Kliinikumi Neuroloogiakliiniku neuroloog.
Uuring avaldati ajakirjas Movement Disorders, The Clinical Journal of the International Parkinson and Movement Disorder Society.
Teadlased ei ole veel kindlaks teinud, mida tähendab Prevotellaceae bakterite puudumine Parkinsoni tõvega patsientidel – kas neil bakteritel on ehk omadus, mis kaitseb nende peremeesorganismi haiguse eest? Või näitab see avastus lihts alt, et soolefunktsiooni häired on osa patoloogiast? "See on huvitav küsimus, millele me proovime vastata," ütleb Sheperjans.
Veel üks huvitav avastus oli see, et Enterobacteriaceae perekonnast pärit bakterite hulk soolestikus oli seotud patsientide tasakaalu- ja kõndimisprobleemide raskusastmega. Mida rohkem Enterobacteriaceae neil oli, seda raskemad on sümptomid.
"Me uurime praegu neid samu teemasid uuesti, et teha kindlaks, kas erinevused on püsivad ja kas soolebakterid on seotud haiguse progresseerumisega ja seega ka selle prognoosiga," selgitab Sheperjans."Lisaks peame vaatama, kas need muutused bakteriaalses ökosüsteemis ilmnevad juba enne motoorsete sümptomite tekkimist. Loomulikult püüame ka luua selle seose soolestiku mikrobiota ja Parkinsoni tõve vahel – milline mehhanism seostub. neid."
Teadlased loodavad ka, et nende avastusi saab lõpuks kasutada testimismeetodi väljatöötamiseks, mis parandaks Parkinsoni tõve diagnostikat ja võib-olla lõpuks leiaks viis Parkinsoni tõve raviks või isegi ärahoidmiseks, keskendudes soolestiku mikrobiootale.
