Isased barbari makaagid moodustavad inimestega sarnaseid sotsiaalseid sidemeid, et kaitsta haiguste ja surma eest, näitas rahvusvaheline uuring.
Teadlased, kes uurisid Marokos Kesk-Atlase mägedes oma loomulikus elupaigas elavaid metsikuid barbari makaaki isaseid, avastasid, et mõne lähedase isaspartneri hoidmine igapäevaste stressitegurite vastu alandab stressihormooni glükokortikoidi taset.
Hormooni kõrgenenud tase pikema aja jooksul muudab ahvid haigustele ja suremusele vastuvõtlikumaks. Varem arvati, et sellised "sõprused" tekivad ainult naiste vahel, mistõttu on nende sõbralike suhete avastamine oluline, ütlesid teadlased.
Uuringus, mille viisid läbi Saksamaa Göttingeni ülikool ja Saksa primaatide keskus, Lincolni ülikool, Ühendkuningriik ja Lõuna-Aafrika ülikool, uuriti "sotsiaalse puhverdamise hüpoteesi", mis on samuti tõestatud parandada inimeste tervist.
Kaasautor dr Bonaventura Majolo, Lincolni ülikooli psühholoogiakooli käitumisökoloog, ütles: "Kuigi meeste sotsiaalsus on kuni viimase ajani teadlastelt vähe tähelepanu pälvinud, võivad meestevahelised tugevad sotsiaalsed sidemed tekkida. toob kaasa mitmeid eeliseid, sealhulgas suurenenud domineerimise auaste ning paaritumise ja isaduse edu.
See uuring näitab, et muutused igapäevastes stressitegurites, nagu agressiivsus või külm ilm, võivad metsikutel isastel barbari makaakidel põhjustada pikaajaliselt glükokortikoidide taseme tõusu, kuid mõne lähedase isaskaaslase hoidmine hoiab seda ära.
Me juba teame, et emased primaadid, kellel need tugevad sidemed puuduvad, näitavad suuremat suremust ja vähenenud järglaste ellujäämist, samas kui need, kes on loonud ja säilitavad tugevad sidemed, tulevad stressiolukordadega paremini toime ja elavad kauem.
Meie leiud näitavad, et isased saavad kasu ka tugevate sidemete säilitamisest, ning näitavad, et viisid, kuidas sotsiaalsed imetajad omavahel seovad, teevad koostööd ja võistlevad, ei erine kooskäivate isaste ja emaste puhul põhimõtteliselt."
Varem on leitud seoseid inimeste sotsiaalsete sidemete ning positiivse vaimse ja füüsilise tervise vahel ning need uued avastused primaatide kohta aitavad toetada seisukohta, et sotsiaalse käitumise põhilised "plokid" on inimestel ja teistel sotsiaalsetel imetajatel samad..
Uuring avaldati USA akadeemilises ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS).
