Enamik vanemaid ei ole vastsündinu unerežiimi ebakorrapärasusest üllatunud, kuid umbes kuue kuu pärast mõtlevad paljud vanemad, kas nende beebil või magamiskorraldusel on midagi valesti, kui laps öö läbi ei maga. Tervishoiuteenuse osutajad, eriti õed, saavad teadlaste sõnul aidata vanematel mõista, millised on nende lapse "normaalsed" unerežiimid.
"Õed on tervishoiu eesliinil," ütles Penn State Mont Alto inimarengu ja pereuuringute vanemõpetaja Robin Yaure."Nad on ideaalses olukorras, et aidata vanematel mõista imikute uneharjumuste norme. Seega saavad õed aidata vanematel mõista, et väikelastel ei ole "öö magamine" täiesti tõenäoline ja imikute unemustrid muutuvad esimeste eluaastate jooksul. elust."
Teadlaste sõnul on nii vanematele kui ka praktikutele neli ühist muret: milline on "normaalne" imikute une- ja ärkveloleku muster, kas öised ärkamised on probleem või mitte, kas lapsevanema kohalolek häirib, kui imik uinub ja kas unetreening on imikutele ohutu ja tervislik. Unetreening on üks viis lapsele unerutiini kehtestamiseks, kuigi kasutatavad meetodid ei pruugi olla vanematele atraktiivsed ega lapse parimates huvides, ütlesid teadlased.
Yaure ja tema kolleegid vaatasid läbi käimasolevad uuringud imikute une kohta, keskendudes ül altoodud neljale probleemsele valdkonnale ning eelkõige imikute ohutusele ning nii imiku kui ka ema heaolule öise hoolduse ajal. Teadlased soovitavad, kuidas kõige paremini integreerida vanemate eelistusi hoolduse ja parimate tavade kohta, ning lisada hiljuti Ameerika õdede assotsiatsiooni ajakirjas Journal of the American Association of Nurse Practitioners veebipõhisesse vestluspunkti õdede jaoks.
Imikute unemustrid varieeruvad vähem alt esimesel kolmel eluaastal. Sellel on palju põhjuseid, sealhulgas muutused imikute tervises ja liikuvuses ning lahkuminekuärevuse teke.
"Selle põhiteabe jagamine vanematega on üks võimalus vanematele kinnitada, et imikute ärkamine ei tähenda tingimata, et vanemad teevad midagi valesti," kirjutasid teadlased.
Vanemate kohalolek enne magamaminekut, unetreening ja imiku enesekehtestamine on sageli vaieldavad teemad, mille kohta vanemad võiksid tervishoiutöötajatelt nõu küsida. Yaure ja tema kolleegid viitavad taas teabe jagamisele vanematega – näiteks näitavad hiljutised uuringud, et vanemate kohalolek magamamineku ajal, täpsem alt unerežiimile ülemineku ajal, ei pruugi vallandada öiseid ärkamisi, nagu seni arvati.
Teadlased juhivad tähelepanu ka sellele, et hiljutised uuringud emade mittereageerimise kohta öise hoolduse ajal võivad tõsta stressi nii emas kui ka lapses. Kõrgendatud stress suurendab kortisoolisisaldust organismis, mis võib pikas perspektiivis lapsele haiget teha. Kortisooli taseme tõusu seostatakse laste ja täiskasvanute depressiooni, agressiivsuse ja tähelepanuprobleemidega.
"Ma muretsen vanemate pärast, kes tunnevad, et nad ei saa oma instinkte usaldada," ütles Yaure. "Erinevatel vanematel on erinevad eesmärgid ja ideed lastekasvatuse osas ning me tahame, et vanemad mõtleksid välja, kuidas parimaid tavasid oma uskumuste süsteemi kaasata. Peame olema kultuuriteadlikud ning tundlikud erinevate perede ja uskumuste suhtes."
Julgustades õdesid rääkima muuhulgas praegustest teadmistest imikute öiste ärkamiste ja vanemate kohaloleku kohta, loodab Yaure, et vanemad tunnevad end öise hoolduse valikuid tehes mugavam alt ja enesekindlam alt.
Edasised uuringud hõlmavad seda, kuidas arstid saavad aidata ka imiku une kohta teaduspõhiseid teadmisi praktikas rakendada.
