Kui Lõuna-Dakota osariigi ülikooli farmaatsiapraktika dotsent Tadd Hellwig ja kolm apteekri kolleegi Sanford USD meditsiinikeskuses märkasid, et mõnel haiglapatsiendil, kellele manustati kahte tavalist antibiootikumi, tekkis neerupuudulikkus, otsustasid nad seda lähem alt uurida.
Nad avastasid vankomütsiini ja piperatsilliin-tasobaktaami saavate patsientide hoolika jälgimise, kuna suurenes neerukahjustuse oht.
Vankomütsiini kasutatakse antibiootikumide suhtes resistentsete staph-bakteritega patsientide raviks, selgitas Hellwig. Piperatsilliin-tasobaktaam on laia toimespektriga antibiootikumide kombinatsioon.
"Mõlemad on haiglas väga levinud," ütles ta ja märkis, et neid manustatakse intravenoosselt.
Numbreid vaadates
"Inimesed seostavad vankomütsiini nefrotoksilisusega," ütles Sanfordi kaasproviisor Rhonda Hammerquist. Ta meenutas, et küsimus, kas vankomütsiini ja piperatsilliini-tasobaktaami kombinatsioon suurendas seda riski, kerkis esile iganädalasel residentuuriprogrammi koosolekul. Teised uuringus osalesid Sanfordi apteekrid Beth Loecker ja Jamie Shields.
Antibiootikume saab kasutada mitut tüüpi infektsioonide, sealhulgas naha ja pehmete kudede infektsioonide, aga ka kopsupõletiku korral, selgitas Hammerquist. "Meie rahvaarvu põhjal näeme seda kombinatsiooni üsna sageli."
Teadlased tuvastasid 735 Sanford USD Medical Centeri täiskasvanud patsienti, kes said vankomütsiini, piperatsilliini-tasobaktaami või mõlemat kahe 3-kuulise perioodi jooksul, üks 2009. aastal ja teine 2010. aastal. Aastatel 2009–2010 muutus piperatsilliin-tasobaktaami manustamisprotseduur 30-minutiliselt infusiooniaj alt 4-tunniseks.
Hellwigi andmetel tekkis enam kui 20 protsendil 109 patsiendist, kes said mõlemat antibiootikumi lühema infusiooniaja jooksul, äge neerupuudulikkus. 101-st, kes said ravimikombinatsiooni pikema perioodi jooksul, oli neerupuudulikkuse esinemissagedus 16,8 protsenti.
See on oluliselt kõrgem kui üldine 10,5-protsendiline ägeda neerupuudulikkuse määr kõigi uuringus osalenud patsientide puhul, märkis ta. Kui manustati ainult piperatsilliin-tasobaktaami, vähenes neerupuudulikkuse määr lühema infusiooniaja jooksul 13,5 protsendini ja 4-tunnise perioodi jooksul antibiootikumi saanud patsientidel 8,4 protsendini.
"Piperatsilliin-tasobaktaam põhjustab ägedamat neerupuudulikkust kui vankomütsiin," märkis Hellwig. Ainult vankomütsiini kasutamisel langes neerupuudulikkuse määr 4,9 protsendini.
Tulemuste jagamine, patsientide jälgimine
"Olime esimeste rühmade seas, kes andmeid vaatasid ja esitasid," ütles Hammerquist. See viis seejärel Sanfordi töötajate harimiseni selle kohta, mida nad olid õppinud.
"See on üks esimesi suuri uurimisprojekte, mille olen teinud," ütles Hellwig. "See näitas mulle, et isegi ilma stipendiumirahata saan endiselt probleeme vaadata, teha uuringuid ja saada tulemusi, mis võivad parandada patsientide ravi."
Tyler Turek, Sanford USD Medical Centeri apteegi kliiniline juht, ütles: "Üldiselt suurendas see uuring meie teadlikkust vajadusest kaaluda alternatiivseid ravimeetodeid, kui see on kliiniliselt sobiv."
Hellwig ja tema kolleegid esitlesid oma tulemusi 2012. aasta veebruaris Kriitilise Care Meditsiini ühingu aastakoosolekul. Nende töö oli üks kahest uuringust, mida 2012. aasta juunis farmaatsiapraktika uudistes esile tõsteti.
"See avas uksed paljudele teistele, et seda lähem alt vaadata," ütles ta. Florida-Jacksonville'i ülikooli, Duke'i ülikooli ja Põhja-Carolina Campbelli ülikooli ning Marylandi ülikooli teadlased avaldasid sarnased uuringud ajakirja Pharmacotherapy 2014. aasta numbris.
"See töö tõstab jätkuv alt esile meie apteekrite kui ekspertide rolli, kes suudavad leida võimalusi ravimitega seotud ravi parandamiseks," ütles Turek.
Hellwig nõustus. "Haiglas suudame tuvastada seda tüüpi probleemid ja seejärel teha uuringud, et selgitada välja, millised on tulemused tegelikult ja kuidas neid tulemusi kasutada haiglas viibivate patsientide igapäevaseks jälgimiseks."
