Töökoha rüselusse tuleks suhtuda ülima tõsidusega. Nii tegid kolm Rootsi Lundi ülikooli psühholoogi, kes küsitlesid ligi 6000 inimest töökoha sotsiaalse kliima kohta. Nende uuringud näitavad, et ebaviisakas käitumine on tööl rahulolematuse peamine põhjus ja ebameeldiv käitumine levib, kui sellega midagi ette ei võeta.
Ebaviisakus viitab selles kontekstis millelegi, mis jääb keelatud asjade teadvuse alla ja mis mingil moel rikub vastastikuse austuse normi. See võib viidata väiklasele käitumisele, nagu kellegi teabest ja koostööst kõrvalejätmine või kellegi ühiskondlikule üritusele kutsumise "unustamine". See võib viidata ka teiste töö eest au võtmisele, kuulujuttude levitamisele, pahatahtlike meilide saatmisele või alluvatele kiitmata jätmisele.
"See puudutab tegelikult käitumist, mida seadusandlus ei reguleeri, kuid millel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed ja mis võivad areneda otseseks kiusamiseks, kui sellel lastakse jätkuda," ütleb Eva Torkelson, kes juhib ebaviisakust kui sotsiaalset projekti. protsessi organisatsioonides, mida rahastab FORTE, Rootsi Tervise, Tööelu ja Heaolu Teadusnõukogu.
Ta märgib, et töökiusamine on üsna hästi dokumenteeritud nähtus, samas kui ebaviisakus, mis võib kiusamiseks muutuda, ei ole seda.
Uurimisrühma uuringud näitavad, et kõige levinum ebaviisaka käitumise põhjus on kolleegide käitumise jäljendamine.
Kokku väitis 75% küsitlusele vastajatest, et on viimase aasta jooksul vähem alt 1-2 korda ebaviisak alt käitunud.
"Oluline järeldus meie uuringute põhjal on see, et need, kes käituvad ebaviisak alt töökohal, kogevad tugevamat sotsiaalset toetust, mis ilmselt paneb nad vähem kartma juhtide ja kolleegide negatiivseid reaktsioone nende käitumisele, "ütleb töökoha professor Martin Bäckström. Psühholoogia.
Kuna inimesed jäljendavad sageli teiste käitumist, on oht, et ebaviisakus muutub nõiaringiks, millel on märkimisväärsed tagajärjed kogu töökohale. Varasemad uuringud osutavad vaimuhaigustele, tööga rahulolu vähenemisele, töötajatele, kes töötavad vähem tõhus alt või otsivad tööd muj alt, vähenenud lojaalsusele ja rohkematele konfliktidele.
Aga mida saab teha, et leevendada ebameeldivat käitumist, mis on veidi ebaselge ja millele on raske sõrme panna?
Eva Torkelson arvab, et lahenduseks on töötajate ja juhtide koolitus:
"Kui inimesed saavad teadlikuks ebaviisakuse tegelikest tagajärgedest, avab see sageli silmi," ütleb ta. "Ja loomulikult ei taha enamik inimesi olla seotud töökoha halvemaks muutmisega."
Lisateave
Uuring koosneb kahest eraldi uuringust. Esimene viidi läbi hotelli- ja restoranisektoris ning teine põhineb Rootsi Arvamusuuringute Instituudi (SIFO) kogutud andmetel Rootsi elanikkonda kajastavast valimist.
