3. detsembril võttis Euroopa Komisjon vastu aruande transrasvade (TFA) kohta toidus ja eurooplaste üldises toitumises. Tuginedes Teadusuuringute Ühiskeskuse sisendile, leitakse, et tööstuslike transrasvhapete sisalduse seadusliku piirangu kehtestamine oleks rahvatervise, tarbijakaitse ja ühtse turuga ühilduvuse seisukoh alt kõige tõhusam meede. Sellise piirangu rakendamine nõuaks aga täiendavat uurimist.
Komisjoni aruanne põhineb kirjanduse ülevaadetel ja Teadusuuringute Ühiskeskuse kogutud, analüüsitud ja kokkuvõttes tehtud andmetel, samuti ulatuslikel konsultatsioonidel riiklike ametiasutuste ja asjaomaste sidusrühmadega. Uuring keskendus transrasvhapete sisaldusele ELi elanikkonna toidus ja dieedis, samuti erinevate poliitikavalikute võimalikele mõjudele, mille eesmärk on vähendada transrasvhapete tarbimist ELis.
Kõige värskem Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne „Transrasvhapped Euroopas: kus me seisame?” näitab, et enamik ELis analüüsitud toiduainetest sisaldab transrasvhappeid alla 2 grammi 100 inimese kohta. grammi rasva (st piirmäär, mille on kindlaks määranud mõned EL-i riigid, kus on kehtestatud toidu transrasvhapete sisaldust piiravad õigusaktid). Aruandest selgub aga ka, et mõnel Euroopa toiduturul on endiselt palju kõrge TFA sisaldusega toiduaineid (üle 2 g TFA 100 g rasva kohta). Toitumisuuringute ja konsultatsioonide tulemused näitavad ka, et TFA keskmine päevane tarbimine on alla 1% päevasest energiatarbimisest üheksas ELi riigis, mille kohta andmed olid kättesaadavad. Siiski on alampopulatsioone, mis ületavad seda soovitatavat künnist. Tõepoolest, teatud elanikkonnarühmadel võib oht saada suures koguses transrasvhappeid seni, kuni Euroopa toiduturul müüakse kõrge transrasvhappesisaldusega tooteid ja need või nende märgistamine ei ole ELi õigusaktidega reguleeritud.
Komisjoni aruandes analüüsitakse erinevate meetmete võimalikku tõhusust, mida võiks ELi tasandil võtta tarbijate tervise kaitsmiseks, piirates samal ajal toidutootjate koormust. Uuritud valikuvõimalused hõlmasid transrasvhapete kohustuslikku märgistamist, toidus transrasvhapete sisalduse seaduslike piirangute kehtestamist ja vabatahtlikke tööstuse kokkuleppeid toidus sisalduvate transrasvade vähendamiseks ELi tasandil. Tarbijad ei ole transrasvhapete märgistusest seni hästi aru saanud ja see muudab tervislikumate toiduvalikute kindlakstegemise keerulisemaks. Vabatahtlike tööstuskokkulepete tõhusust võiks piirata, kuna see sõltuks tööstuse osalemise ulatusest ja toiduainete turust. Komisjon käivitab peagi avaliku arutelu ja viib läbi täieliku mõjuhinnangu, et koguda rohkem teavet ja tugineda tänases aruandes esitatud analüüsile. See protsess annab teavet tulevaste poliitiliste otsuste tegemisel.
Taustateave
Transrasvad on teatud tüüpi rasvad, mida võib tööstuslikult toota osaliselt hüdrogeenitud õlidena või mis esinevad looduslikult mäletsejalistelt valmistatud toiduainetes, nagu piimatooted ja veise-, lamba- või kitseliha.
Südamehaigused on ELis peamine surmapõhjus ja suur TFA tarbimine suurendab tõsiselt südamehaiguste riski – rohkem kui ükski teine toitaine kalorite kohta.
