Teksasi Arlingtoni (UT-Arlington) Texase ülikooli teadlaste meeskond Texases, Texases, on demonstreerinud uudset vähirakkude tuvastamise meetodit, mis põhineb raku käitumise reaalajas jälgimisel konstrueeritud pindadel. Vähirakkude tuvastamiseks kaetakse kiibi pinnale sünteetiline RNA molekul. Muidu "rahulikud ja vaiksed" rakud sellel pinnal näitavad huvitavat tantsukäitumist, kui nende membraaniretseptorid on sobitatud pinna RNA molekulidega. Käitumist kvantifitseeritakse huvitavate pilditöötlustehnikate abil. Vähirakud käituvad oluliselt erinev alt tavalistest tervetest rakkudest. Sellel nähtusel on potentsiaal tuvastada vähki lauaseadmetes, mis võimaldab arstidel teha sagedasi ja ökonoomseid teste, mille tulemused on kiiremad ja haiguse prognoosid on paremad.
Aruanne ilmub ajakirja TECHNOLOGY 2015. aasta detsembrinumbris.
Rakkude liikuvus on nähtus, kus rakud liiguvad membraani väljaulatuvate ja kokkutõmbuvate osade kaudu. See on keeruline protsess, mis viiakse läbi keeruka tasakaalustamise teel sisemise tsütoskeleti struktuuri ja rakumembraani valkude vahel. Vähirakud on teadaolev alt ebanormaalselt paindlikud kui terved rakud, peamiselt nende loomupärase nõrka struktuuri tõttu. Tsütoskeleti ja rakupinna valkude vahelised jõud on vähirakkude ja tervete rakkude vahel erinevad. Pinna retseptoreid on ka vähirakkude pinnal ebanormaalselt palju rohkem. Seega näitasid inimese glioblastoomi (hGBM) rakud RNA funktsionaliseeritud kiipides selgelt suurenenud rakkude liikumist ja aktiivsust.
"Siin näidatud esialgsetel tulemustel on suur potentsiaal selliste rakenduste jaoks nagu vähi sõeluuringud. Mitme kiibipõhine seade, mis on suunatud mitmele valgule, võib viia üldise vähidiagnostika platvormini. Tehnoloogia eelis võrreldes teistega on see, et sobib kiireks diagnoosimiseks Kui meetod on valminud, võib see olla täiendav meetod kasvajarakkude tuvastamiseks nende füüsilise käitumise põhjal otse patsientidelt võetud vereproovidest või biopsiaproovidest. ütleb paberil TÜ Arlingtoni doktor ja juhtivteadur Samir Iqbal.
Tehnoloogia artikli autorid on Mohammed Arif Mahmood, Mohammad Raziul Hasan, Umair Khan, Young-tae Kim ja Samir Iqbal TÜ Arlingtoni Nano-Bio Labist ning Peter Allen ja Andrew Ellington Raku- ja Molekulaarbioloogia Instituudist TÜ Austinis.
