Autismispektri häirega (ASD) laste kuulmise taastamine kohleaarse implantatsiooni abil võib aidata neil mõista kõnekeelt ja tõhustada sotsiaalset suhtlust, selgus Chicago Ann & Robert H. Lurie lastehaigla uuringust. Uuringus kirjeldati pikaajalisi tulemusi suurima arvu ASD-ga laste puhul, kes said kohleaarimplantaadi, kusjuures keskmine jälgimisperiood oli 10,5 aastat. Tulemused avaldati ajakirjas Otology & Neurotology.
"Meie tulemused lisavad kasvavale hulgale tõendeid selle kohta, et kohleaarne implantatsioon on selgelt kasulik autismispektri häirega kurtidele lastele," ütles vanemautor Nancy Young, MD, Lurie Children'si audioloogia ja sisekõrva implanteerimise programmide meditsiinidirektor ja professor. Pediaatriline otolarüngoloogia Northwesterni ülikooli Feinbergi meditsiinikoolis. "Parem kuulmine annab juurdepääsu kõnekeelele, mis võib suurendada nende kognitiivset ja suhtluspotentsiaali ning aidata neil lastel rohkem oma peredega suhelda."
Enamik (73 protsenti) uuringus osalenud lastest kasutas kohleaarset implantaati järjekindl alt kogu päeva jooksul, kellest 45 protsendil kujunes väljaöeldud sõnade mõistmine ainult kuulmisega (ilma visuaalsete näpunäideteta). 45 protsenti kasutas teatud määral ka kõnekeelt osana oma üldisest suhtlusest. Vanemad teatasid, et 86 protsendil on pärast implanteerimist paranenud sotsiaalne kaasatus. Küsitlusele vastates teatas üks lapsevanem: "Ilma implantaadita oli ta kinni oma väikeses maailmas, ei mingit heli ega silmsidet teistega. Implantaat tõi meile välja tema isiksuse."
Hiljutiste hinnangute kohaselt on USA-s ühel lapsel 88-st ASD ehk kompleksne arenguhäire, mida iseloomustab suhtlemis- ja sotsiaalne suhtlus. 25-30 protsenti normaalse kuulmisega ASD-ga lastest ei arenda kõnekeelt suhtlusvahendina. Seetõttu on ASD-ga lastel koos sügava kuulmislangusega kaks tingimust, mis võivad kõnekeele arengut piirata. Pole üllatav, et selles uuringus osalenud lastel arenes kõnekeele mõistmine ja kasutamine tavaliselt aeglasem alt kui ASD-ga siirdatud lapsed.
ASD-ga lastel on sensoneuraalse kuulmislanguse (SNHL) esinemissagedus suurem kui ASD-ga lastel. Vastupidiselt on teatatud, et SNHL-iga lastel on ASD esinemissagedus suurem kui normaalse kuulmisega lastel. Dr Young märkis, et "mõnede laste puhul võib nende kahe diagnoosi vaheline seos olla tingitud kaasasündinud tsütomegaloviirusest (CMV), areneval lootel algavast infektsioonist, mida sageli pärast sündi ei tuvastata. See võib põhjustada kuulmislangust ja sellega seotud ASD suurenenud esinemissagedusega."
Enamikul uuringus osalenud lastel diagnoositi pärast kohleaarset implantatsiooni ASD. Implantatsioonijärgne diagnoos on tõenäoliselt seotud noore vanusega, mil enamik implantaadi said, ja suurenenud raskustega ASD diagnoosimisel, kui esineb märkimisväärne kuulmislangus.
"Selle populatsiooni tulemuste ulatuse mõistmine on oluline vanemate ja õpetajate nõustamiseks, et need lapsed saaksid asjakohast tuge ja teenuseid," ütles Beth Tournis, AuD, Lurie Children's audioloog ja raamatu kaasautor. uuring.
